Suvisel ajal pildistan ma kõige rohkem perepilte just looduses. Kuigi mulle endale meeldib väga ka linnakeskkonnas pildistada (ehk on järgmine postitus just üks mõnus linnamaiguline peresess), siis on looduses pildistamine loomulikult ka mu enda esimene valik.

Mulle meeldib luua sessioonil selline õhustik, et ongi vaid see armas perekond oma tegemistega ja mina olen nagu sääsk puu taga (ei pinise aga pildistan) ja püüan olla peaaegu (!) märkamatu. Mulle naudin väga kui saan teid mõnusalt piknikutekil kallistamas pildistada või püüda pildile hetked, kui lapsed viskavad kive merre ja vanemad saavad ise korraks hinge tõmmata, kingadest liiva välja valada ja kergendunult hingata "huhhh, polnudki nii hull see pildistamine".

Sessioonil teeme muidugi ka neid "vaatame nüüd kaamerasse ja naeratame" pilte aga sinna vahele mahub palju-palju teisi ilusaid hetki ka, mis sageli on hiljem nii minu kui klientide lemmikpildid sessioonilt.

VALGUS... on hea tuju järel teine kõiiiiiiigeeee tähtsam komponent eduka pildistamise juures. Kes mind kauem jälginud on ilmselt märganud, et paljudel mu tehtud fotodel on taustal puud ja nende vahelt piilub päike. See ongi see MINU LEMMIK VALGUS. Seda saab ka muudel kellaaegadel saavutada aga kõige kõige ilusam on siis kui pildistame paar tundi enne päikeseloojangut. Ehk siis kes tahavad ka seda mõnusat mahedat valgust, siis usalda oma fotograafi kui ta ütleb sulle aja, millal parim pildistada oleks. Mul on selle samas kohas olnud viimase kahe kuu jooksul väga mitu peresessi, kus kõige pisemad modellid on kuue kuu vanused ja teate, mis... väga ilusti saab pildistada ka pisikesetega kell seitse-kaheksa õhtul. Eranditult KÕIK mu viimaste pildistamiste emmed on öelnud, et "uhh, ei tulnudki nuttu, keegi ei läinud endast välja, kõik jaksasid lõpuni vastu pidada" jne.

Sessiooni õnnestumiseks on vaja kõigi osapoolte panust aga mina annan endast alati 100 protsenti, et lapsed oleksid rõõmsad ja emmed-issid ka.

Piltidel imearmas Kristina oma perekonnaga.